Veeb on teinud läbi päris hüppelise arengu (nagu ka kogu arvuti ja IT maailm) võrdlemisi lühikese aja jooksul. Kuna areng on kiire, siis tuleb end pidevalt hoida toimuvaga kursis, sest veeb võib mõne aastaga muutuda kasutatavast iganenuks. Näiteid võib leida igasuguseid. Siinkohal olen valinud igapäevaselt/tihedamini kasutatavad veebid, sest nende puhul võiks küll vaeva näha.
Positiivse näitena soovin tuua välja LHV e-panga. See pole küll midagi peadpööritavalt uudset, kuid oma lihtsuse ja arusaadavusega on väga mugav kasutada. Olen siiamaani kogu info ja toimingud, mis on vaja, tehtud saanud. Veebis pakutavad kalkulaatorid on samuti palju paremad kui konkurentide omad. Swedi ja kohati ka SEB internetipangaga võrreldes on LHV kahtlemata paremini teinud. Negatiivse näitena võiks kohe sohki tehes ja Swedi tuua, sest sealt infot saada ja sobivaid toiminguid leida, on ikka paras kadalipp. Halbade veebide näitena nomineeriksin enamik eesti uudistesaite. Reklaamirohkus on ikka kohutav. Nende paigutus jne on veel hullem. Näha on, et veebi tehes on keskendutud reklaamiostjatele mitte lugejatele. Mul ei teki erilist tahtmist neis scrollida ja reklaame vaadata. Kui sisu oleks parem, siis mõtleks isegi reklaamivaba pääsu ostmisele, aga siiamaani pole ühegi sisu ka mind raha raiskama saanud. Nokk kinni ja saba lahti olukord mõnes mõttes. Ei saa lõputult kiruda, eks ole ka helgemaid näiteid, aga üldine foon on siiski kole.
0 Comments
Ideaalses maailmas ärimudeli ja arendusprotsessi vahel üksteist mõistev sümbioos. Üks ei saa olla ilma teiseta ning üks ei ole teisest ülem. Päris maailmas on nii arendajaid kui äripoolel nipsakust ja ülbust. Küll on äri loll, kes ei saa millesti aru, ja IT osakond ahnepäts, kes midagi korralikult ei tooda, aga kogu kasumi sööb ära. Usun, et ajaga läheb paremaks, sest IT ei ole enam nii suur raketiteadus ja üha rohkem inimesi saab üldhariduse osana ka arvutimaailmaga tuttavaks. See inimlik areng, et süsteemi iga osa on hädavajalik, on juba teine teema. Näitena tahaksin põgusalt analüüsida hoopiski niiöelda ühemehe tööd mängu Banished näitel.
Mäng ise saavutas suure populaarsuse selles žanris. Ühendas endas kõik, mida üks tulihingeline cityplanneri mängija ihaldab. Mängu tegi juttude järgi üks arendaja, kes ise tahtis sellist mängu. Suures osas tegi üksinda kõik mängu väljalaskeks vajamineva. Hiljem ka pakkus tuge mõned aastad. Nüüdseks aga on ta loobunud fännide õnnetuseks mängu arendamisest ja kellelegi pole "pulka edasi antud". Selle näitega tuleb minu meelest väga hästi välja vajadus siiski dokumentatsiooni, loogilise süsteemi järgi. Ühel arendajal võib ju kõik peas seoses olla, aga kui ta arendusest loobub, siis on vaja kõik see teadmine edasi anda. Kuigi mäng, mis välja tuli on hea ning saanud palju tulihingelisi fänne, siis kahjuks selline arendusprotsess ei olnud elujõuline. Äripoole pealt oli lahendus samuti üsna lihtne. Kasutati indie mängude levitamiseks mõeldud platvorme (humblebundle) ja Steamis müüki. Põhirõhk oli tootel endal. Ja see töötas. Word-to-mouth (või siinkohal siis klaviatuurilt ekraanile) töötas mängu kasuks suurepäraselt. Nagu ka paljude indie mängude puhul. Suurepärased mängud levivad kiiresti, sest fännid koonduvad ja levitavad teistele, loovad contenti jne. Sellel mudelil on suur oht. Kui lõpus ei tule midagi välja, siis on palju aega pandud vähese outcome'i peale. Enamik indie mänge paraku ka nii lõpetavad. Suurim tugevus on loomulikult kogukonna tekitamine ning selle hoidmine. Ka Banished lasi kergelt mängu modida ja lisaseadistusi teha. Olen süsteemne inimene ning mulle meeldib analüüsida, süsteeme luua, protsesse täiustada, seoseid leida/luua jne. Olen ühtlasi ka väga Capybara suhtumisega. Näen väärtust mitmekesisusel. Kui suurepärane arendaja ja ärigeenius kokku saavad ning suudavad koos töötada, siis on kõige märkimisväärsemad tulemused. Selleks, et sümbioos tekiks, kasutatakse erinevaid mudeleid ja protsesse. Selle nädala blogi raames pidime läbi lugema Hacker-HOWTO. Kõigepealt siiras tänu õppejõule selle teksti ja maailmaga meid tutvustamast. Minule oli väärtuslik lugemine ning teejuht, millel silma peal hoida. Nagu ka õppeaine foorumiaruteludest välja tuli, siis sõna "häkker" on asjatundmatule negatiivse kõlaga. Kui natuke rohkem süveneda ja võib olla isegi midagi nii mõeldamatut nagu sõbraliku uudishimuga teemasse/valdkonda süveneda, siis koorub välja hoopis vastandlik pilt. Minule meeldis antud teksti juures enam see, et soovitused olid väga praktilised ja algajasõbralikud, hästi põhjendatud. Infotehnoloogia maailm on väga suur ja paratamatult üsna keerukas. Algajal on kerge kohkuda ja sihitult triivima jääda. Soovitusi oli palju ja põhjalikumalt tuleb kindlasti ise vaeva näha ning tekstiga tutvuda. Toon siin välja mõned mõtted, mis minule enim meelde jäid. Kõige enam tundsin kasu sellest, et autor oli üksikasjalikult välja toonud häkkeri baasteadmised. Minu meelest oli väga hästi kirjeldatud mida on vaja osata ja miks. Kahtlemata pingutan rohkem Linuxiga edaspidi. Programmeerimise õppimisega pean samuti tõsisemad eesmärgid seadma. Tasub ka tähele panna, et kõigepealt oli autor välja toonud häkkeri suhtumise ja mentaliteedi, alles siis baasoskused. See on minu meelest tähtis nüanss. Kõige algus on inimese suhtumine, sellele ehitame kõik muu oma elus. Väga meeldis mulle mõte, et häkkereid võib leida kõikidest eluvaldkondadest, sest seovad sarnased omadused (mitte oskus koodi kirjutada või Linuxit kasutada). Nõustun kahtlemata ka inglise keele oskusega. See on ka selline isekas nõustumine, sest tihti tunnen end mugavamalt just inglise keeles väljendades. Eriti kui on tehnilisem sõnakasutus. Need päris koledad eestipäraseks tehtud sõnad tekitavad minu õudusjudinaid. Ma nüüd ei soovi öelda, et matame eesti keele maha ja hakkame kõik inglise keelt rääkima. Tahan vaid öelda, et võib olla on vahel mõistlikum lasta keelel areneda omamoodi. Väga tähtis on inglise keele oskus just suhtlustasandil üksteisest arusaamiseks/mõistmiseks. Isegi foorumis vahel loen tekste ja mõtlen, et no pagana pihta, mis seal nüüd google translate'i abiga öeldud on. Nii palju ei tohiks ühe teksti mõistmine lugeja poolt pingutust võtta. Ühise keele rääkimine on alus ülemaailmsetele kogukondadele, mis paistab olevat häkkerimaailmas võtmekohal. Ma ei näe väga realistlikuna võimalust, et minust täies aus häkker saaks. Alustasin siiski päris hilja ja valdkonna massiivsus tekitab tihti hirmu, kuid IT meeldib mulle ja naudin siin uute teadmiste/oskuste omandamist, uuega katsetamist. Hacker-HOWTO andis mulle selle kaardi ette mida mööda algteadmisi omandada. Natukene sain julgust ka, et on ok mitte osata ja julgemalt katsetada - mängulisemalt suhtuma.
Kõigil on mingi visioon juhist. Teame hästi kelle alluvuses on hea töötada. On idee sellisest juhist, kes ise olla sooviks. Ei pääse mitte üheski valdkonnas inimestest, kes teevad otsuseid ning vastutavad. Nende kahe alusomaduseta ei ole võimalik olla ükskõik mis rolli täitev juht. Ka IT valdkonnas on sellised positsioonid. Kirjutan rohkem kahest IT-juhist. Esimene juht, kellest kirjutada soovin, on Kaidi Ruusalepp, Funderbeami asutaja. Minu esimene kokkupuude temaga oli Naisinvestorite aastakonverentsil, kus ta esines. Ta oli täis energiat, inspireeriv, sihikindel. Tahan temast kirjutada, sest Kaidi jättis mulle väga sügava mulje. Minule tundub, et ta on tõeline leader tüüpi juht. Kuuldes teda rääkimast Funderbeami algusest ning mida nad teevad, jäi kindel arusaam, et Kaidil on kindel visioon ja jõudu oma meeskond sinna saada. Tugevad naisoost juhid on alati mind inspireerinud ja kunagi loodan sellise juhi alluvuses töötada. Jälgin Funderbeami tegemisi ka sotsiaalmeedias, kuigi sealt jääb Kaidist positiivne kuvand, siis väga palju rohkem köögipoolepeale ei näe. Mille tõttu ma palju rohkem ei oskagi teda kirjeldada. Teine juht on, veidi klišee, Steve Jobs. Minu üks tõsisemaid introsid tehnikamaailma oli tema elulugu (see paras telliskivi ikoonilise portreepildiga). Kuna tema elulugu on tugevalt seotud ka arvutite ajalooga, siis sain nii mitmegi ahhaa-momendi osaliseks. Hariv elulugu nii mitme nurga alt - hämmastavalt hea lugemine. Ma ei taha niivõrd keskenduda nendele kõmulistele algusaegadele. See on juba ajaloo unustuseehõlmas kui halb või hea juht ta noore mehena oli. Pigem sooviksin meelde tuletada neid hilisemaid aegu, kus Apple sai uue hingamise tänu temale. Sel ajal oli ta kindlasti arengumootori tüüpi juht. Ta lõi võimaluse innovatsiooniks ja leidis need, kes seda tegema hakkasid. Steve Jobs ei olnud üksinda geenius, kes kõike tegi. Tal oli tegelikult tiim, kes palju saavutas. Rõhutan korra veel, et pean enim silmis tema "teist tulemist". Juhtimine ja juhiks olemine on selline nähtus, mida saab teha ainult hästi või halvasti. Ma ei ole kohanud veel ühtegi ülemust, kelle kohta ei saaks ühte kahest öelda. Tõenäoliselt on see selle tõttu, et nii positiivsed kui negatiivsed omadused on nii tugevalt tunnetatavad alluvate seas. Päris kindlasti on halva juhiga koostöötamine õudusunenägu. Vastupidi hea juht inspireerib ja loob lojaalsust.
|
AuthorKristel Tali - IT suunas. Esimese kursuse tudeng IT Kolledžis Infosüsteemide analüüsi erialal. Archives
May 2017
Categories |